Õlu ja selle liigitus

Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud süsihappegasi rikas alkohoolne jook, milles on 1–7 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi.

Eestlased valmistavad õlut põhiliselt suviodrast või õlleodrast.

Eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist.

Õlu liigitatakse kasutatava pärmi tüübi järgi põhja- ja pinnakääritusega õlledeks.

beer-820011_1920

Sõna lager tuleb saksa keelest ja tähendab laagerdamist.

Lager-tüüpi õllesid kääritatakse kuni kaks nädalat, mille käigus pärm sadestub  käärtangi põhja. Käärimistemperatuur on  4-10 kraadi.

Lager´itest on kõige tuntumad ja levinumad järgmised õlled:

  • Pilsneri-tüüpi õlled- võib esineda veel nimetuse all pils, pilsener, pilsen. Eestis kasutatakse pilsner ja pilsen. Pilsner on kerge kollane ja hästi vahutav õlu, paistab silma suure humalasisalduse poolest.
  • Bock on kange lager-õlu (kangus 6,0-7,5%) kuid kõik lager´id ei ole bock´id. Terminit bock sobib kasutada pehmete, linnaseliste ja üldiselt magusamate õllede puhul. Doppelbock kuulub maailma kangemate õllede hulka (kangus 8,0-12%).
  • Wienna-tüüpi lager-õlu – selliseks on nt Müncheni Oktoberfest, mis pruulitakse valmis märtsikuus ja juuakse septembris-oktoobris toimuva Oktoberfesti pidustustel.
  • Münchener – on pilsnerõllest tumedam, maitses on tunda palju linnast, kuid on pehmema humalaaroomiga kui pilsnerid.
  • Dortmunder - Saksa Dortmundi piirkonna õlu, mis päritolumaal on tihti ka Saksa eksportõlle üldnimetus.

  • Auruõlu – sünnikohaks Ameerika läänerannik (San Francisco). Klassikalist Anchor Steami õlut kääritatakse lager-pärmiga ale temperatuuril, mis tähendab, et see õlu on kahe käärimismeetodi ristand.
  • Suitsuõlu – on lager-õlu, millel suitsu kõrvalmaitse. Selle annab talle linnas, mis on pruunistatatud pöökpuu tulel. Tuntuim on Saksamaa Kaiserdom Rauchbier.
  • Jääõlu – on kerge õlu, mis pärast kääritamist kiiresti peaaegu külmumistemperatuurini jahutatakse. Moodustunud jääkristallid kõrvaldatakse ja saadakse õlu, mille alkoholisisaldus on peaaegu kaks korda suurem kui tavalistel kergetel õlledel. Tuntuimad margid on Labalt Ice, Old Milwoukee, Lite Ice, Saku On Ice.
  • Must õlu – valmis algul pindkääritamisega, kuid vähemalt viimase saja aasta jooksul on see olnud tume lager.Klassikalist musta õlut valmistati Saksamaal Köstrizi linnas.

Ale-tüüpi õlle käärimuse aeg  3-5 päeva, kusjuures kasutatav pärm tõuseb käärimise lõpuks vedeliku pinnal.Käärimistemperatuur on 15-25 C.

Ale´de maitse- ja lõhnabukett on rikkalik. Kõige enam on ale´d levinud Inglismaal ja Belgias, suhteliselt tuntud on need ka USA. Ale´de hulka võib lugeda ka Saksa eriõllesid nagu Düsseldorfi Alt ja Kölni KölschAle tähendab traditsioonilist õlut, mis kääritatakse soojas ning mille protsessi lõppedes kerkivad pärmseened õlle pinnale. 

Ale jaguneb omakorda alltüüpideks:

  1. Pale Ale (Inglise Young´s Rom Rod, Young´s London Special Ale),
  2. Bitter Ale (kuiva maitsega tünniõlu), Inglismaal enim müüdav ale-tüüpi õlu;
  3. Light Ale,
  4. Mild Ale (lahja, magusam ja kerge linnasearoomiga, alkoholisisaldus 2,5-3,5%). Inglismaal enim müüdud.
  5. Brown Ale - vähese humala maitse ja alkoholisisaldusega (3 - 3,5% vol) õlu briti õlletraditsioonist;
  6. Old Ale  - old - ingl ‘vana’, kutsutakse ka Strong (‘kange’)Ale. Üsna magus, tumeda poolne kange õlu (6-8% vol). Pikalt laagerdunud, kuni 5 aastat. Turustatakse enamasti vaadiõllena. 

Alt – vasepruun Saksa õlu;

Porter –On hästi tume, kõrbenud maitseline õlu, milles on tunda tugevat humalamaitset;

Stout – sarnane porter-tüüpi õlledega. Suurimaks erinevuseks röstitud linnastamata odra kasutamine. Praegu peetakse stouti üheks Iiri õlle esindajaks.

Stout jagunevad mitmesse alatüüpi:

  1. dry stout, mille kuulsaks esindajaks on Guinness;
  2. imperial stout on tüüpiline tõrvamaitseline õlu, kange õlu 7-10%;
  3. sweet stout on magus Inglise stout, mida kutsutakse ka milk stout´iks. Lisatakse laktoosi e piimasuhkrut, mis käärimisest osa ei võta. Vähese või keskmise alkoholisisaldusega -  3 - 5% vol. 

Nisuõlu – valmistatakse palju Lõuna – Saksamaal. Nimetatakse ka valgeks õlleks, sest käärimise ajal tekib õllele palju valgem vaht kui traditsioonilistel laagriõlledel. Nisust sünnib heledam õlu kui odrast ja nisuõlled on kergelt hägused.

Kölsch – Kölni linnale omapärne Saksa õlu, on puuviljamaitseline, kuldselt hele.

Weizen – Lõuna – Saksamaal valmistatud hele nisuõlu, kuid pruulitakse ka tumedat nagu dunkle-Weizen ja Weizenbock.

Lambic – nisuõlu, mis on valmistaud vabal käärimisel kokkupuutes õhus olevate mikroorganismidega (ilma pärmita), valmistatakse Belgias.

Kriek on lambic õlu, millesse valmistamise ajal segatakse purustatud kirsse.

Framboise on lambic õlu, millesse on valmistamise ajal segatud purustatud vaarikaid.